Тютчевиана

Статья о Тютчеве на эстонском – Fjodor Tjuttšev

Fjodor Tjuttšev

Tjuttšev, Fjodor Ivanovitš 5. detsember 1803 – 27. juuli 1873.

Silmapaistev vene luuletaja, diplomaat. Elas Münchenis, Torinos, oli tuttav Heinega, Schellingiga. Ta ei osalenud kirjanduslikus elus ega end nimetanud kirjameheks. Alles on jäänud umbes 400 tema luuletuse, mille ridu tsiteeritakse väga tihti Venemaas.

Varaseid luuletusi loob ta 18. sajandi luulelises traditsioonis. 1830-s aastates on tema värsides väga tugevad eurooplase (eriti saksa) romantismi traditsioonid. See on filosoofiline (meditatiivne) lüürika, milles põhiteemad on mõtisklemised maailmakõiksuse, ihimese saatuse, looduse üle. 1840-s aastates kirjutab ta mitu poliitilist artiklit, mis on pühendatud Venemaa ja Lääne tsivilisatsiooni suhete probleemile. 1850-s aastates Tjuttšev loob hulka erutavaid armastusluuletusi, milles mõtestab armastust tragöödiaks. Need värsid on hiljem nn «Denisjeva tsükliks» ühendatud, st poeedi armastajale, J.A. Denisjevale pühendatud luuletuste tsükliks. 1860-1870-s aastates domineerivad poliitilised luuletused Tjuttševi loomingus.

Kõige kuulsam luuletus on «Silentium!» — vaikusse kibe kutse, kahetsus, et üks inimene ei või iialgi teisest lõplikult aru saada. Rida «Lausutud mõte vale on» on üks Tjuttševi kõige tihedamini tsiteeritav mõtteteradest, nagu ka «Pea ei saa aru Venemaast» ja «Ei keegi saa ette tundma, kuidas ta sõna vastu kajab».

Википедия, свободная энциклопедия [Электронный ресурс] : Fjodor Tjuttšev, вариант 243231, последняя правка 11 апреля 2006, 19:43 UTC / Авторы Википедии. – Электрон. дан. – Штат Флорида. : Фонд Викимедиа, 2006. – Режим доступа: ссылка.